© Maris Heinaru
Otsustasin veel mõned päevad enne Laose piiri ületamist Põhja-Tais veeta. Siirdusin linna nimega Tha Ton, kus ei olnud suurt midagi peale hakata. Järgmisel päeval viis tibukollane pick-up mind Mae Salongi Myanmari piiri lähedal. Mae Salongist võtsin võrri, et omapäi mööda külasid … Loe edasi
© Maris Heinaru
Bangkok oli sama lämbe, saastunud ja ebasõbralik, nagu ma mäletasin. Olen sellele linnale korduvalt võimaluse andnud, aga siiani ei ole Bangkok veel mu poolehoidu võita suutnud. Turistihordid, kes millegipärast kõik Khao San Rd-ilt ostetud riietes ringi käivad. Silmnähtavalt stressis taksojuhid. Mahlamüüja, … Loe edasi
© Maris Heinaru
Myanmar/ Birma on üks põnevamaid riike, kus ma reisinud olen. Kontrast teiste Aasia riikidega on märkimisväärne. Mehed jalgade ümber mässitud pikkades rätikutes beetlipähklit närimas, naised omanäoliste thanakhapuu pulbri maalingutega, robustsed bussid, taksod, mille põhi on nii kulunud, et võid jalgade … Loe edasi
© Maris Heinaru
Kui ma Myanmari teele asusin ei teadnud ma väga palju sellest, kui lihtne või keeruline selles riigis reisida on. Kuulsin erinevaid hinnanguid ega teadnud, mida oodata. Järgneb lühikokkuvõte kuuldust-nähtust. Ehk on see abiks, kui keegi Myanmari oma reisisihtkohaks peaks valima. Loomulikult … Loe edasi
© Maris Heinaru
Mandalayst asusin inimesi ja pampe täis lahtise pick-upiga põhja poole teele. Pärast 3 tundi puupingil külg külje kõrval loksumist ja üht purunenud kummi jõudsime linna nimega Pyin U Lwin, kus liikusid ringi mundris kadetid, naised maasikakorvidega ja sajanditetagusest ajast pärinevad … Loe edasi
© Maris Heinaru
Vahetult enne Mandalay bussi peale minekut tuli välja, et vahepeal oli mu seljakott võõrastemaja pakiruumist kaduma läinud. Selgus, et mingil arusaamatult kombel oli teine reisija või tema rikšajuht minu koti kaasa haaranud, ning et planeeritud põhjapoolse sihi asemel liikus mu armas … Loe edasi
© Maris Heinaru
Peale üht magamata ööd bussis ning sellele järgnenud hektilist päeva ja poolikut ööd Bangkokis olin lõpuks teel Yangoni. Kuna Myanmar on üks neid riike, mida sinna reisinud inimesed üksmeelselt ”elamuseks” nimetavad, hakkasin kahtlema, kas kahest nädalast ikka piisab ja lükkasin oma … Loe edasi
© Maris Heinaru
5 päeva on möödunud justkui mõne hetkega. Paljud tulevad Andamani meres asuvale Koh Changile ehk “elevandisaarele” mõttega jääda paariks ööks, aga jäävad pikemaks. Mõned mitte ainult nädalateks, vaid kuudeks ja nii igal aastal. Sellel väikesel saarel on mingi müstiline mõju, mis tõmbab sind … Loe edasi
© Maris Heinaru
Malaisia eristub teistest Aasia riikidest eelkõige rohkete hiina ja india kogukondade poolest. Igas linnas on väike Chinatown ja Little India oma inimeste, harjumuste, toidukultuuri ja uskumustega. See on nagu vürts, mis muudab toidu nauditavaks.
© Maris Heinaru
Georgetowni saabudes seadsin sammud Hiina linnaossa. Õhtu eel olid tänavakokad oma putkad püsti löönud ja auravate pottide-pannide ümber käis vilgas tegevus. Astusin ligi ja võtsin ühe curry mee, sellele piirkonnale iseloomuliku vürtsise nuudlisupi. Öömaja leidsin ühe teise reisija soovituse peale … Loe edasi
© Maris Heinaru
Enne Kuala Lumpurist lahkumist seisis ees ülesanne organiseerida endale Myanmari viisa. Tänaseks on pilet ostetud, nii et 17. veebruar kuni 3. märts olen Myanmaris. Kohtusin Kuala Lumpuris ka ühe hispaanlanna ja soomlannaga, kes mõlemad umbes samal ajal seal riigis reisivad, nii … Loe edasi
© Maris Heinaru
7817 km pärast jõudsin Hongkongi. Küll tund aega planeeritust hiljem, aga piisavalt õigel ajal, et Kuala Lumpuri lennule jõuda. Ei mingeid sekeldusi, ka pagas ei läinud kaduma. Õnneks. Või siis kahjuks, sest nii ei läinud ju ka kott kergemaks. Esimene … Loe edasi