Mõtlesin, et huvitav, millal mulle kohale jõuab, et lähen kolmeks kuuks reisima. Eemale oma armsatest inimestest ja lihtsatest asjadest, mis kodus iseenesestmõistetavad tunduvad. Nüüd lennujaamas paar minutit hüvastijätuks lehvitades jõudis see mulle kohale.

Tõenäoliselt käisin täna enne tagasitulekut viimast korda kuuma duši all, jõin viimast korda caffe lattet, sain viimast korda kellelgi teisel paluda oma häbematult rasket kotti tassida jne.

Võtsin kolm korda seljakoti lahti ja pakkisin uuesti kokku, aga oluliselt kergemaks ei suutnudki seda teha. Midagi ei ole parata, ainuüksi tehnika koos seljakotiga oli 8 kg, nii et kokku tuli 15 kg. Ehk kaotab Finnair ühe koti ära, mis ma pagasina ära andsin, siis on kott 11 kg :)

Astun nüüd lennukile ja loodan, et jõuan õigeaegselt Hongkongi, et mitte oma Kuala Lumpuri lennust maha jääda. Eks näis, mis ees ootab, igatahes olen põnevil.

Enne peatselt algavat uut reisi riputasin üles mõned fotod Hongkongist ja Macaust, kus ma eelmise reisi ajal detsembris päev-paar peatusin.

Mõlemad linnad on üles ehitatud stiilis “hiinalinn kohtub pilvelõhkujatega”, kus iga m2 on arvel. Ent  Hongkong on endine Inglismaa koloonia, Macau kuulus Portugalile. Sellest tulenevalt leidub Hongkongis ehtbritilikke Hiinale kohandatud iseärasusi, kui Macaud iseloomustab peale suure arvu kasiinode vahemerelik aura ja killuke vanalinna.

Phnom Penhist saime Air Asiaga 23. detsembri õhtuks Bangkokki. Juba järgmisel hommikul vara pidime sama lennufirmaga edasi Macausse sõitma. Kuna meil Tai viisat aga ei olnud (täpsemalt oli see aegunud) ega raatsinud ka pooleks ööks osta, otsustasime öö lennujaamas veeta. Kuigi Air Asial ei ole Bangkoki lennujaama transiiditsoonis check-in letti, tuli sama lennufirma esindaja meile vastu ja registreeris meid koos pagasiga kuidagi uuele lennule ära.

Olgu siinkohal öeldud, et Bangkoki uus lennujaam on väga modernne ja elu käib seal praktiliselt öö läbi. Sättisime end vahvlite degusteerimisleti äärde magama, et kõht tühjaks ei jääks. Teistele Bangkoki lennujaamas ööbijatele teadmiseks, et justkui meelega on praktiliselt kõik ootetoolid metallist, ilma igasuguse polsterduseta. Põrandal oli mugavam.

Järgmisel hommikul Macaus. Poolunes piiripunkti jõudes, ootas meid ees ebameeldiv üllatus Macau piiriametnike näol. Meid talutati ülekuulamisruumi ja äkitselt olime justkui illegaalid kusagilt tundmatust riigist nimega Estonia. Kuidas te tulete Taist, ilma et teil passis Tai viisat ega Taist lahkumise templit oleks? Air Asial ei ole Bangkoki lennujaamas ju transiiditsoonis check-in punkti? Tõestage, et sõitsite Bangkokki Phnom Penhist (pardakaardid olime selleks hetkeks muidugi juba ära visanud). Teil ei olegi vaja Hongkongi minemiseks viisat? Kui palju teil üldse raha on?

Pärast seda, kui kolm meest olid meie passide igast lehest koopia teinud ja andnud meile allkirjastamiseks paar vormi, lasti meid siiski tulema. Air Asia esindaja hankis kuidagi tõestuse, et me sõitsime Kambodžast Taisse ja olime tõepoolest transiiditsoonis.

Macau on väga sarnane Hongkongile, kuigi mõne olulise erinevusega. Macaus on palju kasiinosid, natukene vähem uhkeid pilvelõhkujaid ja, mis peamine, endise Portugali kolooniana, on seal armas, vahemereliku auraga vanalinn. Jalutasime ringi ja vaatasime, kuidas sealne rahvas jõululaupäeva tähistab. Päike paistis soojalt.

Hongkong asub Macaust tunni aja laevasõidu kaugusel. Õhtuks jõudsime Hongkongi. Jõulude puhuks olid peatänavad liikluseks kinni pandud. Tänavad olid pungil täis rõõmsaid, pühademeeleolus inimesi. Tundus, et suurem osa inimestest veetis seda õhtut restoranis süües ja šopates.

Arvestades, et lend koju pidi minema juba hommikul, ja et Hongkongis saab budget öömajadest endale lubada vaid sisuliselt kappi, kuhu on voodi sisse surutud, otsustasime ka selle öö veeta lennujaamas. Erinevalt Bangkoki lennujaamast olid Hongkongis pehmed istmed, kuhu sai mõnusalt pikali visata. Kui nuriseda, siis ainult selle üle, et jahe oli.

Pärast 3 päevast lennumaratoni jõudsime Eestisse, et pühad koos verisvorstide, kalkuni ja kõige muu selle juurde kuuluvaga järele teha.

24 tundi pärast seda, kui me Tallinnast startisime, jõudsime Hongkongi. Meie seljakott küll ei jõudnud, aga see eest saime natukene taskuraha, et päev mõnusalt sisustada. Lend Bangkokki läks alles 12 tunni pärast, nii et sõitsime bussiga linna ja kõndisime ringi.

Nagu aimata oligi, piirasid linna igast küljest pilvelõhkujad. Küll uhked ja igatpidi läikivad, küll lihtsad, tüüpilisi äärelinnade pleekinuid ja natuke räämas korruselamuid meenutavad ehitised. Ainult ehk umbes 30-40 korruselised ja kohati jube kitsad. Ronisime mäe otsa ja nautisime vaadet.

Kokkuvõttes oli Hongkong täitsa tore, kuigi seljakotiga reisides pigem väldiks seda laadi suurlinnu. Huvitaval kombel oli Hongkong kombinatsioon totaalsest heaoluühiskonnast ja nt mõne suure linna Hiina linnast, mida omakorda vürtsitasid väikesed britilikud iseärasused. Viimane on ka mõistetav, arvestades, et Hongkong oli inglise koloonia.

Õhtul lendasime edasi Bangkokki, kus ootas meid ees juba tuttav niiske, soe õhk, mida Eestis talvel nii väga igatsen. Hongkongis oli muidu suht jahe, umbes nagu Eesti suvi. Järgmisel päeval kõndisime ringi Banglamphu linnaosas, sõime väga nämm toitu tänaval, uudistasime 46 meetri pikkust kuldset buddha Wat Phos ja lõpetuseks õnnestus lennujaamast ka kott kätte saada.

Seejärel asusime Bangkokist Sri Racha suunas teele ning järgmine peatus oli Trat, kust ma ka hetkel kirjutan. Homme läheme Hat Lekis üle Kambodža piiri ja ees ootavad vapustavad lõuna Kambodža saared ja võimsad vihmametsad kogu oma lopsakuses. Täna ütles ka telefon üles, täpselt õigel ajal, sest homme levi nagunii ei oleks.

Selline on meie planeeritav marsruut teel Kambodžasse.

Tühja sellest, et Tai peaminister sunniti ametit maha panema ja meeleavaldajad lennujaama vabastasid, meie kolmapäevane lend siiski tühistati. Aimates lennu ära jäämist, tuli läbida aga tõeline kadalipp suhtluses lennufirmade ja netikeskkonnaga, kust me piletid ostnud olime.

Pikema sebimise peale selgus, et kuidagi oli Bookinghouse’ist (BH) ostetud piletiga seotud 3 lennufirmat, kuigi tegemist oli ainult 2 otsaga (ei saanudki lõpuni aru, kuidas see võimalik oli, aga oli). Lühidalt kokkuvõttes oli see äärmiselt aja- ja energiakulukas pingpongmäng lennufirmade ja Bookinghouse’iga.

Nimelt selgus, et BH poolt vahendatud pilet oli vormistatud nii, et seda ei saanud ringi teha ei ükski lennufirma ega ka BH ise. British Airways suunas meid Finnairile, Finnair BH’le ja BH Qantasele :) Bookinghouse’i klienditoe telefonile helistades, jõudsin aga kiiresti arusaamisele, et klienditeenindajad mind paraku aidata ei oska. Info võeti teadmiseks ja lubati Leetu edastada.

Õpetuseks mulle. Enam kunagi ei vormista ma sellist piletit, vähemalt mitte pikale otsale. Turvalisem on, kui pileti kõik sihtkohad on teenindatud ühe lennufirma poolt. Sellisel juhul on lennufirmal kohustus sinu eest hoolitseda. Hoolimata sellest, et suurem osa piletirahast lubati lõpuks mulle (1-6 nädala jooksul) tagastada, olin oma mures küll paraku suht üksi. Kindlustus muide analoogseid asju ei korva.

Võrdluseks näiteks see, kuidas mu hea sõber Voits, keda sama saatus tabas, eelmisel teisipäeval Finnairiga Bangkokki lendama pidi. Juba järgmisel päeval oli Finnair talle alternatiivlennu välja pakkunud. Ja nii jõudis ka tema Bangkoki asemel Hongkongi ja sealt edasi Malaisiasse.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis ei ole ju probleemi. Olen olnud aastaid Bookinghouse’i klient ja midagi halba pole juhtunud. Kui aga realiseerub negatiivne stsenaarium, tead, et oleks parem olnud oma tagalat kindlustada.

Mis saab edasi? Juba homme lendame Amsterdami kaudu Hongkongi ja sealt põrutame edasi. Arva ära kuhu? Ikka Bangkokki, sest nüüd on kuuldavasti lennujaam avatud… Bangkokist plaanime liikuda maad mööda Kambodžasse ja põhiosa ajast seal ringi reisida. Seejärel tuleks meil jõulude paiku leida hea pilet tagasi Hongkongi. Viimase info kohaselt on aga Hongkongis äikesetorm, nii et kes teab, kuhu me välja jõuame :)

Suur magus ärevus seoses peatse reisile minekuga on asendumas närvesööva asjaajamisega ja reisiplaanide kardinaalse ringitegemisega.

Nädal aega tagasi alanud sündmused Bangkoki lennujaamas ei ole vaibunud ega anna enam ka lootust selleks, et need kolmapäevaks paraneksid. Hoolimata sellest, et ma nädal aega pingsalt pöialt hoidsin, et Tai peaminister tagasi astuks ja meeleavaldajad lennujaama vabastaksid. Ei ole aidanud ka see, et ma kõik olukorda puudutavad päevauudised mitu korda üle olen lugenud ja lennufirmade inimesed mind juba nimepidi tunnevad.

Märkimist väärib muidugi ka asjaolu, et minu reisi sihteesmärk oli Kambodža, mitte Tai. Seekord on alt vedanud mitte vaene arengumaa Kambodža, vaid edukas turistimagnetist naaberriik Tai.

Niisiis on hetkel olukord segane ja sõltub, millist lahendust Bookinghouse välja pakub. Kas ma saaksin mõnda teise lennujaama Tais? Või mõnda teise riiki? Või lükkub reis üldse edasi? To be continued…