© Maris Heinaru
Sirvides Guatemalas tehtud pilte rüüpan sõõmu sealt kaasa toodud kanget musta kohvi. Maitse on tugev, spetsiifiline ja meeliergutav… nagu Guatemalagi oli. Tagantjärele fotosid vaadates üllatun, kui külluslikult kirju ja kultuuriliselt omanäoline see maiade maailm tänagi veel on. Üksteise järel meenuvad hetked, … Loe edasi
© Maris Heinaru
Vaatasin üle viimased fotod Lõuna-Ameerika mandrilt, millest üks osa on võetud maailma kõige kuivemas kõrbes Atacamas ja teine ühe maailma veerohkema joa, Iguazú juures. Mõned kuud tagasi kirjutasin Tšiilis piki Vaikse ookeani rannikut laiuvast soola- ja liivasegusest Atacamast ning 2,7 kilomeetri pikkusest ja oma … Loe edasi
© Maris Heinaru
Kui ma järjega oma Peruu fotodeni jõudsin, võisin tõdeda, et suurema osa seal oldud 2-3 nädalast olin ma pildistanud kõrbe ja mägesid. Tagantjärele mõeldes ei ole see ka üllatav, kuna just loodus oli Machu Picchu kõrval olnud see, mis mulle … Loe edasi
© Maris Heinaru
Juhtusin Kolumbiasse mõned kuud tagasi. Lisaks mudavannile ja ühele unustamatule retkele kusagil põhjaranniku paksu metsa sees, meenub mulle see, kuidas ma esimest korda tõeliselt lendasin. Vähemalt nii see mulle tundus, kui ma mootorita paraplaaniga tol korral instruktori najal kanjoni kohal … Loe edasi
© Maris Heinaru
Villane seelik, valged sukad, silmatorkavalt värviline pontšo, kullakarva ehted ja kaabud… Need on ecuadorlased, kes oma puunirudel mägedel käreda külmaga kiiresti tippivatel sammudel ringi toimetavad. Mõned kuud tagasi kirjutasin Ecuadorist pikemalt. Nüüd ka mõned fotod.
© Maris Heinaru
Esimene sõna, mis mulle Lõuna-Ameerikaga assotsieerub, on “suur”. Esmajoones meenuvad need lõputuna tundunud bussireisid, mille käigus sai Kolumbia põhjaosas asuvast Cartagena nimelisest linnast Buenos Aireseni mööda maismaad vähemalt üle 8000 kilomeetri läbitud. Ka parima tahtmise korral saan oma rännakutest selles … Loe edasi
© Maris Heinaru
Boliivia on üks visuaalselt erakordsemaid riike, kuhu ma seni sattunud olen. Ma ei ole kunagi eriti loodust pildistada armastanud, aga Boliivias küll. Mitte et seal midagi muud pildistada ei jaguks – ainuüksi quechuad ja aymarad oma värvilistes rahvariietes on suurepäraseks fotoainestikuks. … Loe edasi
© Maris Heinaru
Viimati Kesk-Ameerikast kirjutades mõtlesin jutu lõppu lisada paar nõuannet selle kohta, mida teha (ja mida mitte teha), et Ladina-Ameerikas oleks mugavam ja turvalisem reisida. Miskipärast tuli mõtteid selles osas aga rohkem, kui ma planeerinud oleks, nii et otsustasin selle suisa … Loe edasi
© Maris Heinaru
Üksi või mitmekesi? Mis välismaalastesse puutub, siis neid on Kesk-Ameerikas palju, eelkõige põhjaameeriklasi, keda on enim Mehhikos, Belize’is ja Costa Ricas. Rohkem on ka nt hollandlasi ja kanadalasi ning kohata võis isegi mõnda eestlast. Igal riigil oleks nagu oma nišš, … Loe edasi
© Maris Heinaru
Selle aasta esimesed 7 kuud veetsin Ladina-Ameerikas. Läbisin mööda maismaad Kesk-Ameerika ning suure osa Lõuna-Ameerikast (vt reisiteed). Enne, kui detailid ununema hakkavad, mõtlesin teha paar kokkuvõtvat postitust, et jagada oma mõtteid kuuldust-nähtust, parimatest kohtadest, suurimatest elamustest, hindadest ning kõigest muust, … Loe edasi
© Maris Heinaru
Brasiilia oli üks neid riike, kuhu me jõudma ei pidanud. Plaan oli viimased paar nädalat Põhja-Argentiinas ringi vaadata, intensiivsest reisimisest välja puhata ning juuli lõpus Buenos Airesest koju tagasi lennata. Paraku ei tahtnud ma sellega siiski leppida, et Eestis on … Loe edasi
© Maris Heinaru
Boliivias teel Uyunist Atacamasse kohtusin brasiillastega, kes tegid dokumentaalfilmi teemal, miks inimesed reisivad. Nii sattusin eneselegi üllatuseks kaamera ette intervjuud andma. „What makes you leave the comfort of your home and go traveling?“ kõlas küsimus. Vaatasin aknast lumetormi, kuhu me … Loe edasi